Reede, 25. mai 2012

Igapäevasest joogapraktikast- mida ja kuidas valida?

Selle teksti kopeerisin endale Eha Kooseri Kundalini jooga lehelt:

Joogatajate poolt kerkisid üles küsimused:
  1. Kuidas valida suure hulga materjalide hulgast oma igapäevaseks praktiseerimiseks sobivad harjutused, meditatsioonid ja hingamistehnikad?
  2. Kui palju peaks igapäevast joogapraktikat tegema?
  3. Kas iga päev tuleks teha ühtesid ja samasid harjutusi või peaks proovima kord seda kord toda?
  4. Mida teha, kui kodus ei ole kohta ja aega, kus üksinduses ja rahus oma joogapraktikat teha?
Joogaõpetaja Eha Kooser pakub vastused:
Küsimused 1. ja 2.  Mille alusel valida oma igapäevased joogaülesanded? Kui palju peaks iga päev praktiseerima?
Edu saavutamine saab toimuda ainult pühendudes. Selleks, et sinu keha saaks sind teenida, pead sa teenima oma keha. Ööpäeva 24 tunnist on vajalik pühendada oma keha teenimisele 11% ajast, ehk siis 2,5 kellatundi.Kui sa oled valmis pühendama oma keha teenimisele iga päev 2,5 tundi, annab keha sulle vastu hea tervise, harmoonia, tasakaalu, rõõmsa meele.

Sul tekib kohe uus küsimus:
Aga kust võtta iga päev nii palju aega jooga jaoks, niigi olen ajahädas ja ei jõua oma kohustusi täita.

See ongi sinu valikute tegemise koht. Mida sa tegelikult siis tahad? Kõike korraga ja kiiresti ei saa. Elu elamine on elamine iga päev ja iga hetk, iga hingetõmme on elamine. Mida sa tahad nendel hetkedel teha, mida sa tahad nendel hetkedel tunda ja mida tunnevad Sinu elu hetkedel teised, kes sind ümbritsevad?

Yogi Bhajan on joogat defineerinud niimoodi: ” Elu – see ongi Jooga, ja suurim jooga – see on Abielu”

Jooga on Sinu ellusuhtumine, Sinu maailmavaade, Sinu elustiil, Sinu hea sõber, Sinu abiline ja toetaja, Sinu elu väljakutsetest läbikandja, Sinu usukindlus iseendasse kui oma elu Loojasse!

Pühendumine nõuab järjekindlust. Oma igapäevase joogapraktika plaani koostamisel on hea abi küsida oma joogaõpetajalt, et koos leida algus ning teha plaan edasiliikumiseks. Kuid ka ise võid teha valiku ning asuda oma valikut igapäevaselt ellu viima.

Kui oled otsustanud teenida oma keha ja saada ise oma Elu Valitsejaks, siis pead endas leidma nii palju meelekindlust ja iseloomutugevust, et sa võetud kohustust hakkad regulaarselt täitma:
40 päeva järjest – aitab sul lahti saada sisse harjunud käitumismaneeridest
90 päeva järjest – aitab Sul leida uus ellusuhtumine ja harjumus ning see oma igapäeva elu loomulikuks osaks muuta
minimaalselt 365 päeva järjest – õpetab Sind Oma Elu Meistriks
Sinu igapäevase joogapraktika valiku tegemiseks on vaja Sinu enda valmisolekut, sest sa oled saanud teadlikuks, et Sa ise Võtad vastutuse oma Elu loomise eest!  Siis julged küsida nõu ja abi ja sa saad vastused kõikidele oma küsimustele! Valik on Sinu!

3. Kas iga päev tuleks teha ühtesid ja samasid harjutusi või peaks proovima kord seda kord toda?
Igapäevane joogapraktika, mis viib keha uuenemisele ja edasiarenemisele, peaks olema valitud Isiku isiklikku seisundit arvesse võttes.
Jah, iga päev peaks tegema ühte ja sama joogakomplekti, seda vähemalt 40 päeva järjest kui sa ei suuda endale veel kõrgemaid eesmärke seada. Ekslemine kord nii kord naa ei vii sind sihile vaid sihist eemale.

Vali oma igapäevasesse joogatamisse:
3.1. Üks hingamisharjutus. Alusta pika sügava joogahingamise meistriks saamisega, õppides joogahingamist nii kaua, kuni suudad viia oma hingamissageduse ühele korrale minutis ja hingata niimoodi 11 minutit järjest. See on pikk tee, kuid saanud selle selgeks, saad astuda järgmise sammu. Kõik hingamismeetodid tuginevad hästi omandatud joogahingamise võimekusel.

3.2.Vali igapäevaseks regulaarseks praktiseerimiseks  üks joogakriya. Joogakriya ehk harjutusteseeria on koostatud nii, et sellest saab keha-meel-hing parima kasu. Enne joogakriya tegemist tee soojendusharjutusi, mida võid täiesti vabalt valida oma lemmikharjutuste ja asendite hulgast ja neid mõnuga sooritada. Kuid joogakriya on iidne komplekt, milles ei tohi muuta harjutuste järjekorda, harjutusi ära jätta ega juurde lisada. See tuleb sooritada nii, nagu Kiri ütleb. muuta võid ainult harjutuste sooritamise aegasid. Kui oled algaja, tee harjutused kõik näiteks 2/3 lühemaks ning edenedes hakka harjutuste sooritamise aegasid pikendama kuni jõuad täisaegadeni. Kui joogakriyaga koos on meditatsioon, siis eraldi meditatsiooni ei ole vaja valida. Kui joogakriya ei sisalda meditatsiooni, peaks igapäevase meditatsiooni eraldi valima.

3.3. Milline meditatsioon valida? Iga meditatsioon omab kindlat  toimet keha-meel-hing süsteemile. Meditatsiooni valikul võib arvesse võtta eelnevalt sooritatud joogakriya iseloomu, kuid võib validas meiditatsiooni ka selle järgi, mida sul praegusel eluetapil just vaja lahendada on. Meditatsioon valiku aluseks võib olla näiteks mantra, mida soovid kasutada.

3.4. Kindlasti leia aega pärast joogapraktikat lõdvestumiseks.

4. Mida teha, kui kodus ei ole kohta ja aega, kus üksinduses ja rahus oma joogapraktikat teha? 
See “häda” saadab väga paljusid algajaid joogatajaid. Kuid tuleta meelde – elu, see ongi jooga. Ja nii võtagi. Lihtsalt hakka oma joogapraktikaga peale ja vii see läbi nii, kuidas kodused olud lubavad. Las lapsed suhtlevad sinuga ka siis, kui teed oma joogat (elad oma elu). Sa oled  lapsevanemana oma laste tähtsaim õpetaja ja suurim eeskuju – miks peaksid siis oma joogapraktika nende eest varjul hoidma. Just vastupidi, tee seda nii, et kogu sinu pere ning ka kodu selles osalevad. Sest see, milline oled Sina, selline ongi Sinu Kodu ja Sinu Pere.

Sat Nam!
Tänud Eha Kooserile hea artikli eest :)



Neljapäev, 12. jaanuar 2012

Sulle kallis sõber!

Täna on üks sinu päev, mis on ainult sinu auks ning 
sellele jätkub imekaunis pulmapäev laupäeval. Pidin 
sulle tänaseks luuletuse tegema - pole suur luuletaja, 
aga panin lihtsalt kirja oma mõtted! 
Kui mõtlen sinule, siis põhiline, mis tuleb meelde - 
Hannela, on lihtne inimene, Hannelaga on rääkida imelihtne, 
Hannelaga on koos olla imelihtne - ehk siis palun: 


Minu üks elumoto on: "Lihtsuses peitub õnn!"
Selleks, et olla õnnelik - 
peab olema lihtne!
Selleks, et omada häid sõpru -
peab olema lihtne!
Selleks, et armastada ja olla armastatud -
peab olema lihtne! 
Kallike - sa näed, elu on ju imelihtne :) 






Laupäev, 26. november 2011

Kümme õnnelikku tegevust ....

  1. Istuta midagi, mille kasvamist saad jälgida.
  2. Maiusta, kui tunned selleks vajadust.
  3. Naera südamest vähemalt kord päevas.
  4. Räägi hea sõbraga vähemalt tund aega nädalas.
  5. Tee midagi hullumeelset!
  6. Ütle võõrastele Tere!
  7. Tee midagi head - korja metsas käies silma hakanud praht enesega kaasa või lase lapsega naine poejärjekorras endast ette jne.
  8. Kohtu sõpradega.
  9. Treeni kolm korda nädalas vähemalt pool tundi korraga.
  10. Mõtle õhtul läbi, mis oli viis head asja tänases päevas.
Väljavõte Merit Raju raamatust "Hingele pai" lk.141



Foto: minu erakogust: Lõuna-Prantsusmaa sept.2011

Neljapäev, 8. september 2011

Kasvata aias supertoitu!!!!

Üks suurepärane artikkel Aialehest, mida ei saa jätta jagamata ja endale üles märkimata. Suurepärased ideed kevadeks olemas ja mõtteid peab ju tark aednik juba praegu sügisel koguma ja planeerima! 
Kopeeritud artikkel: http://www.aialeht.ee/news/aialeht/koogiviljad/article.php?id=57164936 


Sügis täidab keldri ja sahvri maitsva aiakraamiga. Mõned puu- ja köögiviljad on aga eriti kasulikud, nad on nö. supertoit!
Kas puu- ja juurvilja söömine suudab ära hoida vähki, pidurdada vananemist ja madaldada kõrget vererõhku? Briti tunnustatuim terviseajakirjanik, tervisliku toitumise propageerija ja maheaednik Michael van Straten kinnitab, et see on tõesti nii. Just tema võttis aastaid tagasi kasutusele termini “supertoit” oma samanimelises raamatus.
Michael van Straten ütleb: “Mõningaid aiasaadusi võib nimetada supertoiduks, kuna neis on eriti palju üht või mitut tervisele vajalikku ja organismi kaitsvat fütokemikaali, vitamiini ja mineraali.
Nn supertoidu söömine mõjutab kogu rahva tervist: see on põhjus, miks Lõuna-Euroopas on vähem infarkte, südamehaigusi ja seedeelundite vähki kui brittidel. Hispaanlased söövad näiteks üle kahe korra rohkem puu- ja juurvilja kui keskmine Suurbritannia elanik.


Kuigi olin varem innukas aednik, ei kasvatanud ma tükk aega köögivilju. Aga siis, aastal 1989 tekitasid mahepõllunduse põhimõtted minus äkki suure huvi potipõllunduse vastu. Pean tunnistama, et nüüd on minu maheaias vaid väga üksikud taimed puhtalt ilu pärast, peaaegu kõik, mis kasvab, kõlbab ka süüa.

Kui te kasvatate ilma kunstväetiseta ja taimekaitsevahenditeta rediseid, porgandeid ja lasete tomatitel päikese käes lõpuni küpseda, siis söötegi supertoitu.
Anumad aedubade või maasikatega, istutuskott suvikõrvitsaga, lillekast murulaugu, mündi või salveiga – need kõik on kui laekad looduse ravimitega.
Otse peenralt võetud värsked aiaviljad on kõige väärtuslikumad, pungil kasulikke toitaineid ja taimseid keemilisi ühendeid, mis peletavad haigusi ja hoiavad teid nooruslikuna. Mahedalt kasvatatud viljades on rohkem mineraale jm kasulikke ühendeid, neil on tugevam ja parem maitse.”
Kõik puu- ja köögiviljad on kasulikud, aga mida tuleks kindlasti kasvatada? Michael van Straten toob välja kümme parimat (need ei ole pingereas).
REDIS
Keegi ei usuks, et need väikesed kevadel esimesena valmivad juurviljad on kuidagi eriti väärtuslikud. Aga nii see on, redises leidub vähivastaselt toimivaid aineid, palju
C-vitamiini, foolhapet, kaaliumi ja seleeni. Redis toetab tõhusalt maksa ja sapipõie toimimist.
Redis on lühipäevataim, mis annab kvaliteetset saaki vaid lühikese päeva tingimustes (Eestis varakevadel ja hilissuvel. – Toim). Kevadel tasub teda kasvatama hakata esimesel võimalusel, pideva värske saagi saamiseks tehke iga kahe nädala tagant parajas koguses uus külv.
Lisage paar redist mahlapressi, kui teete juur- või puuviljadest värsket mahla. Väärtusliku salati jaoks pole palju vaja: viilutage redis koos mündi ja mõne kevadise rohelise taimega, näiteks naadiga.
MAAPIRN
Maapirn on aedniku unistus: pistad mulda ja seal on ta igavesti, andes saaki. Seni kuni maapind pole külmunud, saab pidevalt mugulaid välja kaevata.
Mugulad sisaldavad palju inuliini, see on looduslik probiootiline kiud, mis seedetraktis ei lagune ja liigub jämesoolde. Inuliin on energiaallikas organismi kasulikule mikrofloorale, ta aitab omastada kaltsiumi ja magneesiumi. Kaltsium on luude ehitusmaterjal, seega saab maapirni süües leevendada luude hõrenemist vanemas eas. Inuliin on hea ka diabeetikutele, sest ta ei mõjuta oluliselt veresuhkru taset. Maapirnidest saab oivalist suppi ja püreed.
SPINAT
Spinat sisaldab erakordselt palju vitamiine ja mineraalsooli: E-, K- ja C-vitamiini, karotiini, fosforit, kaltsiumi. Kõrge raua-, joodi- ja kaaliumisisalduse tõttu soodustab ta vereloomeelundite ja sisesekretoornäärmete tegevust. Spinatis on looduslikud fütotoitained zeaksantiin ja luteiin, mis on põhilised kollatähni ehk maakula degenereerumise ärahoidjad. Viimane on peamine põhjus, miks vanemaealised kaotavad nägemise. Palju on foolhapet, mida nimetatakse ka anti-aneemiliseks vitamiiniks.
Kuna spinatis leidub rohkesti oblikhapet, pole hea teda süüa korraga väga palju ja ka liiga sageli. Spinatitoitudele lisage piima, sest piimas sisalduv kaltsium seob vaba oblikhappe ja muudab selle kahjutuks.
Spinat sobib hästi kokku looduslike söödavate rohttaimedega nagu kõrvenõges, naat jmt. Maitsestamiseks sobib ingver.
TOMAT
Tomatites on palju C- ja E-vitamiini, beetakaroteeni ja väga väärtuslikku lükopeeni. Viimane annab tomatile punase värvi ja on hinnatud antioksüdant. Lükopeen pärsib paljude vähiliikide arengut (rinna-, käärsoole-, eesnäärme-, kopsu-, pankrease- jne vähk), vähendab kuni kaks korda tõenäosust saada infarkt või insult, aitab ära hoida veresoonte lupjumist ja sellega kaasnevaid riske, sh kõrgvererõhktõbe, hoiab ära silma kollatähni taandarengu.
Lükopeen moodustub lõplikult vilja loomuliku küpsemise 11. päeval. Enamik poetomatitest on aiandis korjatud rohelisena ja küpsevad edasi kunstlikult, nendes on lükopeeni vähe. Organism omastab lükopeeni paremini, kui tomatid on kuumtöödeldud. Samuti on vaja selle väärtusliku ühendi omastamiseks rasva. Lisage tomatile ja tomatitoitudele alati külmpressitud õli, avokaadot või pähkleid.
KÜÜSLAUK
Küüslauk on ravim- ja toidutaimede kuningas, ta aitab kõige puhul, alates nohust ja lõpetades pahaloomuliste kasvajatega.
Küüslaugus sisalduv alliin laguneb mugula peenestamisel spetsiifilise lõhnaga fütontsiidiks allitsiin, mis on väga tugeva bakteritsiidse toimega lenduv antibiootikum. Küüslaugus on rohkelt C- ja B-grupi vitamiine, inuliini, orgaanilisi happeid, mikroelemente.
Küüslauk parandab üldist enesetunnet, tugevdab südant, korrastab vererõhku, parandab soolte tegevust (eriti lihatoitude söömisel). Allitsiin ja mikroelemendid stimuleerivad immuunsüsteemi tegevust ning mõjuvad hästi hormonaalsüsteemile, seetõttu on küüslaugul kasvajatevastane toime.
Kui veres on kõrge kolesteroolisisaldus, tuleks iga päev toorena süüa 2–3 küünt. Küüslaugu pidev söömine hoiab ära veresoonte lupjumise, soodustab põie-, neeru- ja sapikivide lagunemist, puhastab verd kahjulikest ainevahetusjääkidest.
PUNAPEET
Punapeet oli vanade kreeklaste jaoks püha ravimtaim, mustlaste veretoonik, Ida-Euroopas leukeemiaravim. Peet on üks parimaid organismi puhastajaid ja immuunsüsteemi tugevdajaid. Kõrge antioksüdantide sisaldus hoiab eemal mitmesuguseid haigusi. Ta on oivaline kroonilise väsimuse peletaja, ergutab vereringet, soodustades vereloomet, puhastab verd. Raua ja loodusliku suhkru sisaldus tugevdab organismi, parandab mälu ja kontsentratsioonivõimet.
Peet sisaldab beetakarotiini (ainevahetuse käigus muutub A-vitamiiniks), B6- ja C-vitamiini, foolhapet, mangaani, kaltsiumi, magnee-siumi, rauda, kaaliumi, fosforit.
Unustage marineeritud peedi poekonservid! Sööge teda keedetult, boršis, riivige toorelt salatisse. Külvake iga kolme nädala tagant väike rida peeti ja tarbige juurvilju väiksena, kui need on noored ja eriti väärtuslikud. Pressige peedist mahla koos õuna ja selleriga.
MUSTIKAD
Nagu kõik tumedad marjad ja puuviljad, on ka mustikad ülimalt kasulikud, kuna sisaldavad väga palju antioksüdante, mis kaitsevad rakke vananemise eest. Mustikad sisaldavad neid aga märksa rohkem kui enamik aiasaadusi. Head teevad ka marjades sisalduvad kiudained, C-, PP- ja B1-vitamiin, karotinoidid, tsink, mangaan, seleen jm.
Sööge päevas kaks kohvitassitäit mustikaid ja paljud tervisehädad taanduvad või ei tulegi: näiteks põiekivid, maksahädad, põletikud, südamehaigused. Mustikad on head silmadele, nad parandavad verevarustust, kaitsevad aju ja hoiavad mälu korras.
Mustikaid saab edukalt aias kasvatada, aretatud on palju sorte. Kui maa pole sobivalt happeline, võib rajada turbapeenra või kasvatada mustikaid anumas.
AEDOAD
Aiaviljadest on oad kõige mitmekülgsemad oma sisalduselt ja toimelt. Neis on palju valku
(4–6%), mille toiteväärtus on ligikaudu võrdne lihavalguga. Inimene omastab aedoavalku aga paremini kui näiteks kala- või lihavalku. Piimas on valke kuus korda ja nisuleivas kolm korda vähem kui ubades. Terades sisalduv tsink on oluline insuliini ja hormoonide sünteesis, seda on ubades rohkem kui enamikus köögiviljades.
Aedoad leevendavad mao- ja maksahaigusi, suhkruhaigust, neeru- ja põiehädasid, kõrget vererõhku, südamehaigusi, kroonilist reumat, podagrat, neerukive.
Kaunte söömine vähendab kolesteroolisisaldust veres, elavdab jämesoole tegevust, kaitseb soolevähi eest. Vanemas eas on lausa kohustulik süüa aedube, sest need turgutavad südametegevust.
Oma keemilise koostise ja suure kiusisalduse tõttu on väga väärtuslikud ka põldoad. Neid on samuti hea süüa paljude tervisehädade korral: spasmid, kõrge vererõhk, herpes, Parkinsoni tõbi. Oad soodustavad neerude, lümfi ja soolestiku tööd.
ÕUNAD
Vanasõna ütleb: kui sul on võimalik istutada aeda vaid üks puu, siis vali selleks õunapuu. Tuntud on ka ütlus: üks õun päevas hoiab arsti su kodust kaugel. Kaks õuna päevas teevad seda aga kohe kindlasti.
Õuntes sisalduv pektiin madaldab vere kolesteroolitaset ja kaitseb keskkonnasaaste kahjuliku mõju eest. Õunad aitavad ravida podagrat, reumat ja artriiti.
Juba ainuüksi õuna võrratu lõhn madaldab kõrget vererõhku. Supermarketite kasina valiku asemel kasvatage ise õunu, sest saada on tohutu hulk häid kohalikke sorte.
KAPSAD
Kapsad on pungil täis vitamiine, mineraalaineid, vähivastaseid fütokemikaale. Rahvastel, kes söövad palju kapsast, on kõige vähem kopsu-, käärsoole-, rinna- ja emakavähki.
Eriti väärtuslikud on lehtkapsad. Proovige näiteks tumelillat sorti ‘Cavallo Nero’, mis maitseb kõige paremini pärast külmanäpistust. Rebige lehed puruks ning vokkige koos sibula ja paprikaga.
Allikas: Gardeners’ World
Siin mul pildistaud meie Kaasiku talu aiasaadused 2001 suvi

Reede, 2. september 2011

Kuidas Jana ja Roma NOMA´s käisid .....


Meil õnnestus selle aasta maikuus käia 2011.aastal ja 2010.aastal Maailma Parimaks restoraniks tunnistatud restoran NOMA´s, mis asub Kopenhaagenis. Antud tunnustajate poolt oli 2009.aastal NOMA 3.koha ja 2008.aaastal 10.koha vääriline. Oma positsiooni on nad saavutanud väga pühendunud ja järjekindla töö tulemusena – NOMA tegutseb restoranina juba alates 2004.aastast. Samuti omab restoran NOMA ja peakokk Rene Redzepi 2 Michelin tärni. Nimi NOMA on tulnud kahest taanikeelsest sõnast „NOrdisk“ , mis tähendab Põhjamaad  ja sõnast „MAd“ mis tähendab toitu. NOMA restoran asub Kopenhaagenis Christianshavni linnaosas, mida tegelikult kohalikud peavad väga mitmekülgseks ja „põnevaks“ kohaks. Nimelt on tegelikult antud linnaosa turistide seas tuntud just oma aguli osa tõttu, kus on palju töötuid, kodutuid ja tänaval elavaid inimesi. Samal hetkel on selles linnaosas kõige vanemad Kopenhaageni linna majad ning samuti on seal paljud ärihooned ja elurajoonina on ta üks pealinna kallemaid. NOMA restoran asub majas, mis on 18.sajandist päris vana laohoone. 2004.aastast hakkas selles majas tegutsema Põhja Atlandi Maja, mis oli siis ja on ka praegu Põhjamaa kunsti ja kultuuri maja ning seetõttu või tänu sellele hakkasid samal aastal Rene Redzepi ja Claus Meyer tegutsema restoranina ühes osas sellest majast.

Meie külastus NOMA´sse tuli tegelikult väga järsku ja spontaanselt. Nimelt broneeringuid saab NOMA´sse teha täpselt kuni kaks kuud ette ning ainult läbi online broneeringu süsteemi. Meie mõte oli tegelikult minna sööma NOMA´sse augustis, aga läks teisiti – nimelt nende kodulehel viibides ja nende kohta infot lugedes tuli  broneeringusüsteemis üles kiri, et 12.mail vabanes lõunasöögile 2 kohta, siis me saime aru, et see on meie võimalus ning broneering saigi tehtud (minek siis 7päeva pärast). Olime tegelikult väga elevil küll ning seetõttu otsustasime juba päev varem kohale lennata ja teisigi kuulsaid söögikohti külastada nagu (Claus) Meyeri Deli ja Relæ ning lihtsalt Kopenhaageni ja taanlastega tutvuda. Samuti sai vahe peal meile selgeks, et taanlased on nö. väga väga casual tüüpi inimesed – nimelt nii tööl, vabal ajal kui ka restoranis käiakse enam-vähem samatüüpi riietusega, sest ükski nendest pole tähtsam tegevus kui teine. Seega kui mina kleidis restorani otsustasin minna, siis tuli välja, et see on üks väga julge tegu ning kas ma pean ennast teistest paremaks J - aga see selline rahvuslik eripära pigem.
Vastuvõtt NOMA´s oli väga sõbralik ja tunda oli, et meid tõesti oodati sinna. Restorani  sisekujunduse eest vastutab selline kena ja tore naisterahvas nagu Signe Bindslev-Henriksen – NOMA´s on kõik VÄGA lihtne. Laudadel puuduvad laualinad ja pidulik lauakate ning räägitakse, et see pidavat olema põhjus, miks ei taheta anda neile kolmandat Michelini tärni (kes teab?), aga ausõna need linad sinna ei sobiks ka. Seinad on heledad ja krohvitud ning kerge värviga üle tehtud, mööbel on jõulisest puidust ning toolid on mõnusad maahõngulised võib-olla isegi talulikud kõveratest okstest seljatugedega ning pehmenduseks on mõne looma nahk ohverdatud. Pole mitte ühtegi sisekujunduslikku tõmbenumbrit – ei uhkeid maale, läikivaid ja sätendavaid lampe, kirevaid serviise jne. Kõik on selline mõnusalt lihtne ja aus. Mis meile väga sümpatiseeris  ja kohe silma jäi oli see, et absoluutselt mitte kuskil polnud mitte ühtegi diplomit, trofeed, auhinda jne.  Nagu mulle Roman alati  elu erinevates situatsioonides on öelnud, et lihtsuses on võlu ja geniaalsus!

Meid paigutati kenasti lauda, mis oli vaatega Christianshavni veekanalile ja samuti kogu restoranile - meie söömaaeg võis alata. NOMA´s on võimalik tellida ainult fikseeritud menüüsid ning kuna me olime nii uudishimulikud ja kaugelt tulnud, siis otsustasime menüü nimega NOMA NASSAAQ kasuks, seda saavad tellida ainult broneeritud lauad ning kes kohe 12st saabuvad, sest see pidavat nii pikk ja aegavõttev menüü olema. See menüü representeerib NOMA restorani klassikalisi hitte ning uusi leiutisi Põhjamaises stiilis. Ühtlasi valisime ka nende sommeljee poolt ära proovitud ja kokkupandud ainult selle menüü juurde sobiva Veinimenüü ning mis meile veel üllatusena tuli, et soovitati ka proovida toiduga sobivat Mahlamenüüd. Usaldasime neid ja mõlemad joogimenüüd said ka toidule lisaks tellitud. Teenindus oli väga suurepärane, ei midagi ülepingutatut ega peale surutut. Näha ja tunda oli, et neil on kõigil nö. ühtne stiil ja etikett kuid samas oli väga ehedalt näha, et kõik teenindajad olid ikkagi jäänud seal juures eelkõige iseendaks ning seda kumas neist kõigist läbi. Need ülitähelepanelikud kelnerid kõik teenindasid kõiki laudu ning silmad olid nii teenindajatel ja vahetusevanematel koguaeg igal pool – üksteistele märgu andmised, kliendi juhatamised, abistamised ja see kõik toimus veel kuidagi nii öelda „mööda minnes“. Töötajad uurivad kõikidelt külastajatelt nende päritolu, tegemiste, riigi ja toidukultuuri kohta ning hea meelega ja uhkusega räägivad enda kodumaast ja tegemistest.
Meie söömine algas väga huvitava „juhtumiga“, nimelt pakuti aperitiivi, (milleks sai meie poolt valitud klaasike valget veini, mis osutuks Rene tütre järgi nimetatud veiniks, mida valmistatakse Taani Lilleø saarel kasvatatavatest Solaris ning Riesling marjadest ning seejärel lõplik veinistumise protsess toimub Saksamaal – siis öeldigi, et esimene käik on teil juba laual – me vaatasime üksteisele otsa, siis vaatasime vaasi ja hakkasime naerma ja mõtlesime no hakkab pihta. Siinkohal kummutan müüdi, et NOMA´s ainult muru peab sööma – kõige muu hulgast põneva ja uudse hulgas antakse päris liha ja kala ka. Paljud kusjuures arvavad, et tegemist on väga ekstreemse toiduelamusega ning, et “normaalset“ sööki ei antagi. Tegelikult oli siis aperitiivi kõrvale mõeldud ka mõned (rõhk sõnale mõned) ampsud. Vaasis olid keset rohelisi lehti ja kauneid lilleõisi kadaka ja linnase jahuga praetud vetikad – olgu siinkohal koha ära öeldud, et maitses krõmpsuvalt imehästi. Meile alustuseks pakutavate ampsudega läks nii, et kokku osutus neid suupisteid 11 imemaitsvat ja ahhetamapanevat tükki. Kõikidest eraldi kirjutada ei jõua, aga lühidalt võib-olla, mida saime proovida oli friteeritud Soome sammal, astelpajust tehtud nahk, marineeritud roosiõie lehed, koos karbiga söödav jõekarp, küpsis searasva ja mustsõstraga, marineeritud ja suitsutatud vutimunad, söödav juurvilja pott, friteeritud porrulauk, rääbise pall marineeritud kurgiga, täistera leib merivarblasemarja ja kananahaga ning lõpetuseks väike röstsai kohalike ürtide ja tursamarjaga. Maitseelamusi sai juba suuampsudega nii palju, et enam paremaks arvasin, et elu ei saagi minna. Kõik maitsed olid tõesti uskumatult puhtad, tugevad, äratuntavad ja viimseni lihvitud ning kõik komponendid sobisid omavahel suussulavalt hästi.
Pildi materjal NOMA tervitusampsudest! Tere sai nüüd NOMA poolt küll ikka hästi öeldud.
Fotod: minu erakogu



NOMA sommelier ehk veinispetsialist on rootslane Pontus Elofsson. Veinikaardi koostamine on  väike traditsioon ja rituaal omaette – nimelt kui menüüsse on tulemas uus toit, siis edastatakse tarnijatele veini mõtted ja info uue toidu ja loodetavate veinisobivuste kohta ning seejärel maaletoojad hakkavad neile vajalikke tooteid otsima. Seejärel tehakse suur degustatsioon, kus osalevad kõik tähtsamad asjaosalised ning üheskoos otsustatakse, mis sobib kõige paremini. Veinikaart oli suurepärane ning valik väga suur ja eriline. Põhimõtteliselt olid esindatud ainult vanamaailma veiniriigid, mis mulle isiklikult väga sümpatiseeris. Veinid pärinevad peaaegu kõik ainult väiketootjatelt ning väga väikse mahulistelt veinimeistritelt.
Mahlamenüü eest vastutab põhiliselt köök, kes need oma maitse ja sobivuse järgi on valmis meisterdanud. Tegemist ei ole pakimahlade või muude orgaaniliste toodetega vaid täiesti NOMA enda mahladega – joogid olid põnevad, mille tegemisel oli kasutatud nii traditsioonilisi õunu, pirne kui ka erilisemaid koostisaineid nagu oblikad, seller, musta leedri marjad, raudürt jne.

Peale neid köögitervitusi tuli asuda päris NOMA NASSAAQ menüü juurde. Peab ausalt ütlema, et kõht oli juba tegelikult natukene täis. Nagu ka eelpool sai mainitud NOMA lihtsusest, siis ka siinkohal selle juurde tagasi tulles peab veelkord ütlema, et restoranis pole ühtegi asja niisama kaunistuseks, iga asi on ikka seal sellepärast, et tal on mingi funktsionaalne põhjus. Kuna toidud hakkasid jälle vaikselt lauale tulema ning alustati nende enda valmistatud speltaleivast, mida valmistatakse kaks korda päevas ning kliendile serveeritakse see kahe määrdega, millest üks on searasvavõie ja teine kitsepiimavõie. Serveeritud oli leib vildist pakitud rännumehe kotikesse. Pean ka serveerimise kohta eraldi ikkagi ära mainima, et kõik oli viimseni läbi mõeldud, et miks ja kuidas ja kõigel oli nii-öelda oma lugu ja kindlasti mitte niisama vaid absoluutselt kindlasti millegagi seotud. Mõned näited nagu eelmainitud vildist valmistatud leivakott, vildist taldrikualused, paekivi, merekivid, vetikad, hein, munakoored, kuuseoksad jne. Nende mõttemaailm on lihtsalt suurepärane, kuidas nad oskavad toitu ja neid ümbritsevat põhjamaad oma vahel siduda. 
Üritan teile nüüd kirja panna meie 13-käigulise toidumenüü, 8-käigulise veinivaliku ja 8 erinevat mahla. NOMA restoranis ei ole traditsiooniliselt eelroog, soe eelroog, vahepala, praad jne. vaid nad alustavad toitude serveerimist soolastest külmadest toitudest, mis vahepeal lähevad soojaks ja lõpuks hakkavad minema aina magusamaks. Menüüd tegelikult ka ei näidata vaid hakatakse vaikselt toite tooma ja sealjuures selgitatakse millega tegu ning siinkohal ütlen ka ära, et toite toovad lauda ainult kokad, kes ise selgitavad sulle millega antud hetkel tegemist on. See oli meeletult positiivne kogemus kuna sul on olemas otsene kontakt toiduvalmistajaga, mis sa hing ikka oskad paremat tahta. Ning samas serveerivad teenindajad veini ülima professionaalsusega, selgitades iga veini kooslust, maitse ja lõhna omadusi ning igaühe erilist päritolu ning miks ta just antud toiduga kokku sobib.

MENÜÜ – kirja pannakse ainult, mis põhikoostisained, mis antud toidus
  1. Kurk ja till, koor ja musta leedri marjad
Vein: 2009 Bourgogne Aligoté Viti Vini Vinci Tonerre
Mahl: Oblikamahl
  1. Kammkarbid ja pöögipuu pähklid, vesikress ja teravili
  2. Roman: Tartar ja jänesekapsas, kadakas ja estragon
Jana: Kaunkarp ja till, pett ja mädarõigas
Vein: 2008 Riesling „Westhofen Morstein“ Weingut Wittmann Reinhessen
Mahl: Õuna- ja männimahl
  1. Langustiin ja sool, petersell ja rukis
  2. Auster ja ookean
Vein: 2009 VdTdF „Le Temps Fait Tout“ Remi Poujol Addissan, Languedoc
Mahl: Sellerimahl
  1. Valge ja roheline spargel, mänd ja koor
  2. Sibulad ja harilik kadakkaer, sibula puljong ja tüümianiõli
Vein: 2008 Arbois „Les Bruyèrés“ Bénédicte & Stéphane Tissot, Jura
Mahl: Porgandimahl
  1. Kana ja muna
Vein: 2003 Champagne Brut Nature Jacques Beaufort, Ambonnay
Mahl: Astelpajumahl
  1. Roman: Harknääre ja herned
Jana: Koha ja varred, kapsas ja karulauk
Vein: 2008 „Côte du Py“ Jean Foillard, Morgan
Mahl: Pohlamahl
  1. „Gammel dansk“
Vein: 2009 „Vom Horn“ Riesling spätlese Rudolf Trossen, Mosel
Mahl: Pirni- ja raudürdimahl
  1. Porgand ja astelpaju
  2. Pruun juust ja peet
Vein: 2009 Coteaux du Layon „4 Vents“ Pithon-Paille, Anjou
Mahl: Musta leedripuu marjade mahl
Fotod: minu erakogu


Menüüs oli kokkusobitatud taaskord vanad klassikalised maitsed koos uute ja uskumatute koostisainetega. Kokkuvõtlikult öeldes nii toidud kui ka veinid ja mahlad olid absoluutselt FANTASTILISED!!! Ausõna polnud mitte ühtegi toitu või nüanssi, mis ei maitsenud. Toitusid ma ei hakka lahti kirjutama, mis ja kuidas oli tehtud, seda peab igaüks minema ise kindlasti proovima ning samuti ei peatuks veinidel pikemalt, aga kirjeldaks ühe käigu omapära, et tekiks väike ettekujutus. See oli 8.käik ning toidu nimi oli Kana ja muna. Joomiseks toodi meile šampanjat ja astelpaju mahla. Niisiis toodi meile väike taldrik, millel palju erinevaid rohelisi ürte ja üks armas väike ürdivõi silinder. Seejärel lähenesid kokad meile alustega, millel oli heintest pesa ning sellesse oli siis pandud 80°C pann. Samuti olid pesas terve muna ja poolik munakoor, milles meresool. Edasi jätkus see, et pidime oma järgmise käigu ise endale valmistama ning aega anti meile koos lauale asetatud taimeriga 2.minutit. Kõige pealt pandi meile heinaõli ning sinna siis lõime peale muna, mida tuli praadida 1.minut ning soovi korral võis muna ka teiselt poolt praadida, seejärel tuli muna kõrvale panna või ning osa ürte 30.sekundiks ja siis ülejäänud ürdid, segada läbi veidi veel ootamist ning toit oligi valmis! Voilà ja Bon Appétit! Ja selliseid üllatusi ning kergelt heas mõttes šokeerivaid asju oli terve söömise aja – näiteks veel, et mõnda toitu tuleb süüa ainult kätega. Seega meie jaoks oli tegemist fantastilise kogemusega, mida oleks nõus iga hetk kordama! Aga seda kõike peab ise kogema kindlasti! Sellega oli meie NASSAAQ menüü peaaegu lõpetatud. Nimelt meid suunati kenasti nende baari poolele, kus meid juba ootas kenasti kaetud väike lauake ning kohv. Lõpetuseks toodi ka veel viimased üllatuste karbikesed ja pakikesed, milles olid siis kohvi kõrvale mõeldud maiustused NOMA moodi – kondi sisse pandud luuüdiga maitsestatud karamell, šokolaadi-vahukomm jogurtiveest, kartulitšipsid šokolaadi ja fenkoliseemnetega.
NOMA köögi poolel õnnestus meil samuti käia tänu ühele kenale seal töötavale inimesele Viktorile, kes töötab seal kokana ning kelle suurim kohustus NOMA´s on lisaks toiduvalmistamisele uute söödavate ürtide, lillede, taimede leidmine. Samuti õnnestus meil kohtuda Rene endaga, kes mäletas Romani juba eelmisest korrast ning kes meelsasti ka meie tarvis mõne hetke leidis ja meie uurivatele ja puurivatele küsimustele vastas.
Selline väga kaunis ja uskumatu kogemus oli meil NOMA restoranis. Kogu meie külastus kestis tegelikult kokku 5tundi J aga tundus nagu linnulennul ning mis siiani on super, et kui vaatame pilte või räägime kellelegi oma kogemusest toitude/veinidega, siis tuleb need maitsed meelde ja ma arvan, et mitte iga koha kohta ei saa seda öelda. Lahkudes restoranist antakse igale kliendile kaasa täpselt see menüü ja joogivalik, mis sai koha peal tarbitud.
Meie erinevate restoranide külastuste kogemuste põhjal võime julgelt öelda, et restoran NOMA ON ka meie meelest absoluutselt kindlasti väärt Maailma Parima restorani tiitlit ning võib seda suurima uhkusega kanda! Aitäh NOMA!

   Viktor, Jana, Roman ja Rene

Artikkel: by Jana, August 2011

Strandgade 93
1401 Copenhagen
Tel: +45 3296 3297

Teisipäev, 26. aprill 2011

Kevad on saabunud Tabasalu metsa

Selline on paaritunnise jalutuskäigu fotoreportaaž Tabasalu metsas ka väga varjases pruunis pruunis metsas on palju värve kui  neid otsida. Aga üleskutseks hoida metsas jalutades
silmad/kõrvad lahti, sest ka loomadel ja lindudel on kevad :) ja neid on toimetamas palju. Ilusat kevadet!

Kõik siis minu enda fotod Kevad 2011