Sisukord
Tänuavaldused 7
I OSA – TÄIUSLIKU TERVISE ASUPAIK
Sissejuhatus 9
1. Kutse kõrgemasse reaalsusse 13
2. Teeme kindlaks oma kehatüübi 28
Ajurveeda kehatüübi test 33
Kehatüüpide iseloomustus 38
Vata tüübi omadused 39
Pitta tüübi omadused 41
Kapha tüübi omadused 44
Kahe dosha tüübi mõistmine 46
Kolme dosha tüübi mõistmine 49
3. Kolm dosha’t – reaalsuse loojad 50
Subdosha’d – täpsem juhis 62
4. Looduse poolt kavandatud 67
Kuidas dosha’d tasakaalust välja lähevad 74
5. Tasakaalu taastamine 82
Üldsoovitused elu tasakaalustamiseks 91
II OSA – INIMESE KVANTKEHA
6. Kvantkeha kvantmeditsiin 104
7. Tervenemisteede avamine 112
Panchakarma 112
Meditatsioon 116
Tervendavad helid 123
Marmaravi 130
Aroomiteraapia 136
Muusikateraapia 139
8. Narkomaaniast vabaks 143
9. Vananemine on viga 154
Rasayana’d – pikaealisust soodustavad ravimtaimed 159
Küsimustik “Kui õigesti ma vananen?” 163
III OSA – ELU KOOSKÕLAS LOODUSEGA
10. Arenguimpulss 169
11. Päevakava – seilamine looduse laineil 175
12. Toitumine – kuidas süüa, et olla tasakaalustatud 185
Kehatüübile vastav toitumine 186
Vata’t rahustav dieet 189
Pitta’t rahustav dieet 193
Kapha’t rahustav dieet 198
Kuus maitset 203
Agni – seedetuli 210
Õndsustunnet loov toitumine 218
13. Kehaline tegevus – seisukoht “pole valu – pole tulu” ei pea paika 226
Kehatüübile sobiv tegevus 228
Kolme dosha harjutused 232
Päikesetervitus 232
Joogaasendid 244
Tasakaalustav hingamine (pranayama) 260
14. Aastaaegade arvessevõtmine ja tasakaal 264
Epiloog: Kvantvälja õied 269
Lisa A: Ajurveeda tarbeasjad 275
Lisa B: Sõnaseletused 277
Kirjandus 279
Aineregister 281
Sissejuhatus
Maailmas on toimunud tähelepanuväärsed muutused pärast seda, kui ma kirjutasin peaaegu kümme aastat tagasi “Täiusliku tervise” esimese väljaande teksti. Tol ajal näisid need ideed radikaalsed, et oluline on pigem tervis kui haiguste puudumine, et looduslähedus võib elustada meie sisemist tervenemissüsteemi, et inimkeha on pigem energia ja informatsiooni võrgustik kui tahke anatoomiline struktuur. Tänapäeval võime tõdeda, et need arusaamad on muutunud meie nüüdisaegsete tervise ja haigusega, elu ja surmaga seotud vaadete loomulikuks koostisosaks. Vastavalt hiljutisele ettekandele ajakirjas Journal of the American Medical Association on 40% ameeriklastest seotud alternatiivmeditsiiniga, mis ei toetu materialistlikule arusaamale inimkehast. Enam kui kahes kolmandikus meditsiinikoolidest toimuvad õpilastele alternatiiv– ja täiendmeditsiini kursused. Saanud aru, et patsiendid nõuavad suuremat valikuvabadust ja loodusravi kättesaadavust, katab üha rohkem kindlustusfirmasid ja tervishoiuorganisatsioone holistliku meditsiinihoolekande kulusid.
Teadusringkonnad on kaldunud alternatiivravi pilkamisest ja lausvastupanust tõsistesse uuringutesse. Kui te vaatate National Library of Medicine’i andmebaasi, leiate üle neljakümne tuhande artikli alternatiiv– ja täiendmeditsiinist, millest ainuüksi tuhat kuussada räägib ravimtaimedest. Meditatsioon, jooga, massaaž ja toitumine muutuvad üha enam peamisteks ravivahenditeks. Johannese ürt, hõlmikpuu ja siilkübar on saanud majapidamises tuntud sõnadeks; peaaegu igas apteegis on nende jaoks oma riiul. Tänu ajakirjade ja raamatute küllusele ning Internetile on inimestel pretsedenditu ligipääs tervisealasele teabele ning nad tegelevad üha enam oma tervisega. Kuigi see näib ohustavat väljakujunenud meditsiini, näen selles eneseteadlikkuse kasvu ning isikliku ja kollektiivse tervise paranemise märki.
Me rajasime kliinikus Chopra Center for Well Being, mis asub kaunis La Jollas Californias, tervendamiskeskkonna, et vahetult uurida ajurveeda toimet ja keha–vaimu meditsiini. Me korraldame kõige üldisemate terviseküsimuste alal kursusi, mis toetuvad holistliku meditsiini põhimõtetele ja praktikale. Meie “Maagilise alguse programm” jagab informatsiooni ja innustab rasedaid toitma nende veel sündimata lapsi kui peiteajas jumalaid ja jumalannasid. Selle programmi jaoks, mis aitab luua uut tervete ja teadlike olendite põlvkonda, oleme atesteerinud sünnitusharidustöötajaid, kes seda õpetavad kogu maailmas.
Chopra Center’is oleme koolitanud haridustöötajaid iga kontinendi jaoks, et õpetada meie vaimu–keha meditsiini ja ajurveeda esmakursust “Tervise loomine”. “Ürgheli meditatsiooni programmi” õpetamiseks, mis vabastab stressist ja võimaldab inimestel vahetult kogeda oma sisemist energiavälja ja loovust, oleme atesteerinud üle viiesaja õpetaja. Ränga vähihaigusega kokku puutunud inimesed on paranenud tänu kursusele “Terviklikkusse tagasipöördumine”. Programmid kroonilise rasvumise raviks, naistele menopausi läbimiseks ja kaalujälgimiseks on aidanud tuhandetel inimestel mõista nende sisemist potentsiaali, et teadlikult ümber kujundada oma elu. Viimase dekaadi vältel olen inimeste elus korduvalt näinud “Täiuslikus tervises” kirjeldatud lähenemise sügavat mõju.
Maailma teadvuses toimuvate muutuste märkamine pakub mulle suurt rahuldust. Me elame murranguajal, mil muutuvad jäädavalt meie vaated maailmale ja meile endile. Ajurveeda ajatu tarkus ja nüüdisaegse füüsika edasijõudnumad teooriad viitavad sügavamale reaalsusele, näidates universumit igavese lõpmatu potentsiaali väljana, mida me võime rakendada tervendamiseks ja muundamiseks. See on “Täiusliku tervise” sõnumi tuum.
Selles uuendatud väljaandes on mõned tähelepanuväärsed muutused. Ma tutvustan uusi ravimeetodeid, mis on Chopra Center’is patsientidele kasulikuks osutunud. Me õpetame visualisatsioone ja meditatsioone, mis annavad avardunud teadlikkuse vahetuid kogemusi – võtme teie kehatajumise muutmiseks. Ma pakun arenenumat lähenemist vaimule–kehale, et võiksite teadlikult ühendusse astuda oma rakkude, kudede ja organitega. Täiusliku tervise loomiseks ja säilitamiseks on oluline õppida mõjutama niinimetatud “autonoomseid” funktsioone. Olen täiendanud toitumise ja ravimtaimede osa kokkuvõttega tasakaalustatud toitumisest. Kuna tänapäeval tormatakse tervist kindlustama toidulisanditega, on oluline tunda tasakaalustatud toitumise aluseid. “Täiuslikus tervises” kirjeldatud toitumist iseloomustab lihtsus, elegantsus ja luksuslikkus. Ma annan viiteid uutele teadusuurimustele vaimu–keha meditsiini vallas. On innustav näha objektiivseid kinnitusi tuhandete aastate vanustele tervishoiu põhimõtetele ja praktikatele. Keha viie meele rahuldamise mooduste uuringud näitavad, et ravivate helide, puudutuste, nägemise ja lõhnade kasutamine äratab keha sisemise ravitoime. Mõistes, et keskkond on tegelikult meie laiendatud keha, olen tutvustanud naljakaid kogemusi elustamaks ühendust meie sisemise ja välismaailma vahel. Kuid eelkõige on see “Täiusliku tervise” väljaanne on kavandatud praktiliseks, rakenduslikuks ja väga kasutajasõbralikuks raamatuks.
Tänu ravimise jätkuvale uurimisele olen täiesti veendunud, et tõeline tervis on midagi palju enamat kui laboratoorsetes uuringutes ebanormaalsete näitude puudumine; see on isegi rohkem kui vaimu–keha optimaalne integratsioon. Tervise olemuseks on kõrgem teadvuseseisund. Suured veeda nägijad on tuhandete aastate vältel kuulutanud, et kehaga tegelemise eesmärgiks on toetada valgustunuseisundit. Meie sisemine fookus nihkub selles seisundis egolt vaimule ning me mõistame, et tunnetaja, tunnetusprotsess ja tunnetatu on üks ja seesama. Aja ja ruumi piirangud muutuvad voolavaks, kui me mäletame end piirideta olenditena, kes on ajutiselt maskeeritud indiviidideks. Sellele terviklikkuse seisundile toetub kogu tervendamine. See on täiusliku tervise seisund. Mul on au teid juhtida sellesse sisemisse tervenemispaika, mis on väga lähedal teie praegusele asupaigale.
5.
Tasakaalu taastamine
Michelangelo kui skulptori geniaalsus seisnes tema võimes näha tahumata marmorirahnus lõpuleviidud raidkuju. Ta eesmärk ei olnud mitte skulptuuri tegemine, vaid juba olemasoleva, kivisse vangistatud skulptuuri vabastamine. Tasakaalu taastamise puhul tehakse põhiliselt sedasama: tegu ei ole endale uue olemuse loomisega, vaid oma varjatud olemuse päevavalgele toomisega. Tegemist on eneseavastamisprotsessiga.
See avalduda püüdev varjatud olemus on täiuslikus tasakaalus, aga niisugust tüüpvõtet, millega seda esile tuua, pole olemas ja igaüks jõuab tasakaaluni omamoodi. Enamikul inimestest pole mingit ettekujutust, kes nad tegelikult on – või paremal juhul on nende ettekujutus väga piiratud –, sest nad ei oska näha oma põhiolemust. Tasakaalutus varjab selle nende eest, nagu mudane vesi varjab järvepõhja. Samuti nagu nälg ja janu, on inimkehasse sisse programmeeritud ka tasakaaluinstinkt. Ajurveeda praktika püüab inimesele tuua tagasi tasakaalu ja samal ajal lasta tema põhiloomusel esile tõusta. Tegelikult on need ühe protsessi kaks külge, nagu nähtub järgnevast haigusloost.
Enda arvates polnud Norman, kuuekümnendatesse eluaastatesse jõudnud kirjanik, end korralikult välja maganud kolmkümmend aastat. Normanil oli klassikaline Vata unetus: niipea kui ta voodisse läks, hakkas ta kohe tuhande asja üle muretsema ja sada päevamuljet keerlesid ta peas. Ta ei suutnud neid eemale tõrjuda, ta kuulis kella tiksumist, kraani tilkumist ja tänavakära, kogu öö viskles ta rahutult ja tundis, et magab ainult poole tunni kaupa.
Minu juurde tulles oli ta väga mures, sest ükski paljudest läbiproovitud vahenditest – öistest viskinapsidest kuni barbituraatideni – polnud kuigi kauaks aidanud. Aja jooksul oli ta oma saatusele alistunud, ent üksnes näiliselt. Tegelikult kartis Norman magamaminekuaega ja lükkas seda igal ööl nii kaugele, kui vähegi sai. Ta kõrval oli hunnik ajakirju, mida ärgates lugeda. Kui ta oli lugemiseks liiga rahutu, sammus ta toas edasi–tagasi, läks vannituppa, võttis keset ööd kerget einet või pidas oma unetute sõpradega pikki öiseid telefonivestlusi.
Lugenud ajurveedast ja saanud teada prakriti süsteemist ning teinud läbi prakriti testi, ütles ta nukralt: “Kõik on siis sellepärast, et ma olen Vata, eks ole?”
Ma ütlesin talle: “Tegu on kindlasti Vata tasakaalutusega, aga see ei tee teist veel Vata tüüpi inimest.” Ta oli üllatunud. Põhjalik läbivaatus tegi selgeks, et ta on tugeva Vata koostisosisega Pitta. Unetuks ei teinud teda aga mitte Vata, vaid Vata tasakaalust väljapaiskumine, mille põhjustas eelkõige pidev vaimne tegevus: Norman oli töötanud oma kirjutiste kallal päevad ja ööd, korrapärast eluviisi polnud ta ealeski tõsiselt võtnud. Kui ta oleks reeglipärast elu elanud, poleks ta Vata aastate jooksul nii halba seisundisse sattunud.
Et Norman näeks end sisimas siiski tervemana, seletasin talle, kuidas toimib tasakaal ja kuidas ajutine tasakaalutus muutub püsivaks.
SAJAD TERMOSTAADID
Keha iga talitlus püüab tagasi pöörduda teatavasse punkti, mis on nagu termostaadi seadepunkt. Tegelikult on kehatemperatuuri muutumises väga palju sarnasust termostaadi tööga. Temperatuur tõuseb, kui jooksete pool miili või istute saunas, aga kui olete selle tegevuse lõpetanud, langeb keha temperatuur tagasi 36,6 °C. See on teie keha termostaadi seadepunkt, mille loodus on evolutsiooni käigus välja kujundanud. Loodusseadused ei ole jäigad – tavapärasest 36,6 kraadist võib ajuti kõrvale kalduda, aga kui kehatemperatuur kaldub kõrvale liiga palju või liiga pikaks ajaks, võivad tekkida ebameeldivad vastukajad.
Inimfüsioloogia keerukuse üks peapõhjusi on see, et meis on sajad termostaadid, millest igaüks allub oma kindlale loodusseaduste kogumile, meil pole mitte üksainus tasakaalupunkt, vaid neid on palju. Nende omavaheline koordinatsioon on lausa imepärane. Võiks arvata, et näiteks veri on mingi biokemikaalide segadik, kui arvesse võtta, milline tohutu hulk mitmesuguseid hormoone, toitaineid ja erinevaid käskjalgmolekule seal ringi triivib. Tegelikult on aga veres nii täpne tasakaal, et kõik molekulid lähevad täpsel ajal täpselt vajalikus koguses täpselt sinna, kuhu on tarvis.
Niisamuti suudab aju ilma segadusse sattumata jälgida kõiki meie termostaate. Tillukene hallolluse osa otsmikuajus – hüpotalamus, mis kaalub umbkaudu viis grammi – tasakaalustab imetlusväärse hulga erinevaid talitlusi, hõlmates rasvade ja süsivesinike ainevahetust, und ja ärkvelolekut, isu, janu, seedenõresid, vedelike hulka, kasvu, kehatemperatuuri – kõike, mis kehas toimub automaatselt. Hüpotalamus (vahel kutsutakse seda ka “aju ajuks”) kannab hoolt selle eest, mille peale inimene ise ei pea mõtlema.
Järelikult on tasakaal intelligentsuse funktsioon. Tegelikult me pole termostaatide kogumid, sest termostaat ei saa ise end reguleerida, nagu saame meie. Inimene sünnib oma algse seadepunktiga – see ongi prakriti või kaasasündinud loomus. See juhib, aga ta on ka mõjutatav. Ütleme, et keegi sündis Pitta–Vata loomusega nagu Norman. Seda prakriti’t võib illustreerida lihtsa diagrammiga:
PRAKRITI
Sünd kui lähtepunkt määrab ära kolme dosha ideaalse tasakaalu terveks inimese eluajaks. Kõik keha sajad termostaadid alluvad sellele juhtseisundile, nagu nad alluvad ka hüpotalamusele. Aga dosha’sid saab mõjutada palju kergemini kui hüpotalamust. On teada, et Vata’t lisavad sellised mõjurid nagu külm ilm, kuiv õhk või tuul, hirm, vürtsise toidu maitse ja liiga hiline ülevalolek, mis kõik nagu lausuksid kehale: “Vata’t juurde!” (Pitta’l ja Kapha’l on oma katalüsaatorid.)
VIKRITI
Nüüd tundub, et ta on Vata–Pitta, sest sellised igapäevased mõjurid nagu toit, kehaline koormus, uni ja emotsioonid on viinud dosha’d uude asendisse. Dosha’sid mõjutab vähemal või suuremal määral kõik, mida inimene mõtleb, ütleb, teeb, näeb, kombib, haistab või maitseb. Uude asendisse liikunud, peaksid dosha’d tasakaaluinstinkti järgides seejärel jälle oma algseisundisse tagasi pöörduma. Normani puhul läks midagi valesti.
Tumeda ala peal on nüüd tühimik, mis kujutab aja jooksul kogunenud tasakaalutust. Ajurveedas kutsutakse seda tasakaalutust vikriti’ks – “loodusest kõrvalekaldumiseks”. Nõnda on kaks terminit – prakriti ja vikriti – vastandid. Üks viitab sellele, mis inimeses on loomulik, teine loomuvastasele. Dosha’sid ei saa sundida sünnipärasest soodsamasse seisundisse, see ainult viiks loodusest eemale. Jätke einestamata – ning te lisate veidi omavikriti’le; olge kogu öö üleval – ja vikriti’le lisandub veel enam. Vale toit, valed magamisharjumused, negatiivsed emotsioonid ja füüsiline ning vaimne pingutus lisab igaüks ellu veidi loomuvastasust, kuni ollakse lõpuks kõigist kõige loomuvastasemas olukorras – väljaarenenud haigusseisundis.
Samal ajal muutub ka ettekujutus enesest – positiivsete reageeringute asemel ilmub ikka rohkem negatiivseid. Vikriti teeb inimese igasuguste stresside suhtes tundlikumaks. Ta muudab peened tunded tuhmiks. Kui paljud meist on veel võimelised lapseliku süütusega armastama ja usaldama? Me oleme oma rakud täis tuupinud kõiki neid hülgamise–, pettumise– ja kahtlusekogemusi, mis risustavad meie minevikku. Võite end pidada sündinud muretsejaks või eluaegseks unetuks, pessimistiks või virisejaks, aga unustate ära, et selleni jõudmiseks on teil kulunud aastaid.
Normani vikriti’s on Vata dosha seisund väga tõsiselt halvenenud. See pole üllatav, sest Vata dosha läheb tasakaalust välja kõige kergemini. Vata’le ei meeldi kõva lärm, rahvarohkus ja kehalised ebamugavused. Kui te näiteks sõidate inimesi täistuubitud linnalähedases rongis, registreerib keha selle kogemuse kui stressi. Mida rohkem te sõidate, seda enam saab kannatada Vata. Mõne aja pärast äratab juba üksnes mõte rongiga tööle sõitmisest ebameeldivaid tundeid. Harjute nendega, aga ei ole kunagi õnnelik. Niimoodi juhivad dosha’d meid õiges suunas ja eemale valedest harjumustest.
“Õige” tähendab lihtsalt looduslähedast. Õige on anda Vata’le iga päev veidi täielikku rahu ja vaikust, see aitab Vata’l leida tasakaalu. Väär on teda ärritada – vali lärm ja rahvasumm ajavad Vata veel enam tasakaalust välja. Homme ja ülehomme jälle samasse rongi astudes võite küll mõtelda: “Igaüks peab ju oma leiba teenima.” Ent miski ei tee Vata’le seda kogemust meeldivaks. Ja see on õnn, sest teie ainus lootus täiuslikku tasakaalu saavutada peitub iga dosha instinktis, millega ta paneb vastu väärale kohtlemisele ja püüab naasta oma lähteasendisse.
Normanil oli väga kerge selles kõiges oma olukorda ära tunda. Ma toonitasin: “Meie ühiskonnas on loomuvastaseks Vata–Pitta’ks muutumine väga iseloomulik, kui arvesse võtta ümbritseva keskkonna kõiki mõjutusi. Agavikriti on ainult mask, stressist kujunenud näivus. Selle all on ikka too algne seisund – ainulaadne Vata, Pitta ja Kapha kombinatsioon, inimese tegelik olemus. Kui see taastada, kaovad Vata sümptomid. Ajurveeda võlu seisnebki selles, et ta tervendab inimesi, andes neile tagasi nende parima olemuse.”
Järgmise sammuna sai Norman tema dosha’sid rahustava uue päevakava. Andsin talle Vata’t tasakaalustavate asjade nimekirja. Seda tasakaalustumisprotsessi kutsutakse dosha rahustamiseks. (Selle peatüki lõpus leiate kolme dosha rahustamise üldsoovitused. Edaspidi, kui räägime põhjalikumalt ajurveedast, kõneleme ka detailidest üksikasjalikumalt.) Nimekirjas oli esikohal täpne päevaplaanist kinnipidamine. Normanil kujunes kiiresti oma kindel õhtune rituaal.
“Tund aega enne magamaheitmist lähen sooja vanni – suvel on vannivesi veidi jahedam. Siis masseerin viis minutit seesamiõliga kergelt oma laupa, meelekohti ja jalgu ning joon klaasitäie piima rasayana’ga.” (Rasayana’d on ravimtaimesegud. Ajurveeda kasutab sadu rasayana’sid ja Normani arvates on kõige üldlevinum rasayana – biochavan – väga mõjus, aga on olemas ka seda asendavaid ajurveeda ravimtaimi.)
“Siis ma istun vaikselt ja loen kakskümmend minutit. Mind lõõgastab kõige enam luule või inspiratsiooni ajel loodud kirjandus. Lõpuks kustutan tule, kuulan rahustavat muusikat, kuni jään uniseks – ja siis lähen kohe magama.
Olen sellest korrast juba mitu kuud kindlalt kinni pidanud ja mul õnnestub raskusteta uinuda ning magada vähemalt kuus tundi järjest. Sellest piisab, et end järgmisel päeval puhanuna tunda.”
Kokkuvõttes on see väga õnnestunud lahendus probleemile, mille all kannatavad miljonid inimesed ilma mingit abi leidmata, kuigi keskmiselt iga viies ameeriklane võtab korrapäraselt unetablette. Asi pole mitte üksnes unetusest lahtisaamises, Normanil on tasakaalu saavutamisest olnud muudki kasu. Tal pole enam sagedasi külmetushaigusi ega mitmeid väiksemaid valusid ja vaevusi. Kadunud on muretsemine ning rahulolematusetunne, mis olid saanud osaks Normani loomusest. Ta näeb üldse ise värskem välja ja ka elu paistab tema silmis värskem.
HAIGUSE KUUS FAASI
Aastatuhandeid on arstiteadus püüdnud ravialust ja tema loomust näha tervikuna, see pole ajurveeda eripära. Siiski oleme Läänes olnud lummatud teadusmeditsiinist, mis selgitab haigust üksnes kehast lähtudes. Nüüd mööndakse Lääne meditsiiniski, et haiguse lähtekoht võib olla nii keha kui ka vaim. Praegu, “keha ja vaimu meditsiini” sünniajal, pole enam selge, kas neid kahte üldse ongi võimalik lahutada. Äkiline vaimne vapustus, nagu näiteks abikaasa surm, võib tekitada segaduse kehas, halvata immuunsüsteemi ja anda haigusele vaba tee. See aitab selgitada, miks hiljaaegu leseks jäänute seas on suremus hoopis suurem, võrreldes kogu rahvastikuga, ning leida loogilise põhjuse, miks üksikud naised, kellel pole võimalust teisi emotsionaalselt toetada, haigestuvad sagedamini rinnavähki.
Vaimu ja keha arvestavatel selgitustel on nii häid kui ka halbu külgi. Näiteks tavatseti enne ütelda, et kopsupõletik algab, kui pneumokokid tungivad kopsudesse ja hakkavad seal kontrollimatult paljunema. “Keha ja vaimu meditsiinis” on iga selgituse juured varasemas ajas, hetkes, mil negatiivne vaimne mõju nõrgestas immuunsüsteemi. See on puhtkehalisest selgitusest laiem, aga kahjuks siiski üsna ebamäärane. Vaim ja immuunsüsteem mõjutavad lakkamatult teineteist ja arstid ei suuda täpselt tabada seda kriitilist hetke, mil negatiivsete mõtete ja keha valgete vereliblede vahel sünnib kompromiss.
Ajurveeda võimaldab olla palju täpsem. Vanade tekstide järgi on haigusprotsessil kuus faasi või astet. Esimesed kolm on nähtamatud ja neid võib seostada kas keha või vaimuga, viimases kolmes faasis tekivad tundemärgid, mis on ilmsed nii patsiendile kui ka arstile. Igal astmel on tegemist tasakaalutusega, aga protsessi kestel selle ilme muutub.
1. Kogunemine e. akumulatsioon – protsess algab ühe või mitme dosha kogunemisega.
2. Kuhjumine e. agravatsioon – liigne dosha kuhjub, kuni ta ületab oma normaalsed piirid.
3. Levimine e. disseminatsioon – dosha liigub edasi kogu kehasse.
4. Lokaliseerumine – ringiliikuv dosha jääb pidama kuhugi, kus ei ole tema koht.
5. Ilmnemine e. manifestatsioon – tekivad kehalised haigustunnused selles kohas, kus dosha paikneb.
6. Puhkemine – haigus lööb välja täies jõus.
Oletame näiteks, et liigselt on kuhjunud Pitta’t – võib–olla olete Pitta tüüpi inimene, kes on tugeva stressi all või tunnete end väga kuumal suvel ebamugavalt. Kui Pitta’t on juba liiga palju kogunenud, hakkab ta kehas ringi liikuma ja lahkub neist kohtadest, kus ta peaks püsima. Jalamaid leiab liigne Pitta koha, kus on ama’t (toksilist jääkainet) ja “kleepub” ama külge.
See sündmus viib lõpule haiguse kolm esimest astet. Lääne arst selles staadiumis veel haigust ei diagnoosi, sest pole ühtegi käsiraamatus kirjeldatud kõrvalekallet, aga ajurveeda seisukohalt on selge, et keha pole enam päris terve. Kui te olete oma keha suhtes väga tundlik, võite tajuda dosha tasakaalutuse tekkimise algust. Igaüks teab neid vaevumärgatavaid muutusi, mis eelnevad külmetushaigusele või gripile. Paljude teiste haiguste puhul väljendab “tujust ära olek” ähmast ebamugavustunnet, mille täpsemat kohta ega olemust ei õnnestu kindlaks teha. Tavaliselt teeb see nõutuks arsti, kes püüab leida selgeid sümptomeid, kuid kuuleb ebamääraseid kaebusi valu ja vaevuste, lihasnõrkuse, kerge palaviku või lihtsalt pikaajalise väsimuse üle. Seda sorti hoiatav aimus kehas eelneb isegi äkilisele südameatakile või ajurabandusele, need tulevad tegelikult väga harva äkki. Tavaliselt dosha’d hoiatavad ohvrit, aga tema ei võta neid kuulda.
Kui dosha on kuhugi pidama jäänud, juhatab see sisse neljanda faasi, kus hakkavad ilmnema esimesed selged haigustunnused. Kui Pitta on koha sisse võtnud nahas, võib tunda vähest kihelust või põletikku. Kui Pitta on maos, võivad esineda kõrvetised või maohäired. (Haigustunnuseid ei põhjusta sugugi ainult Pitta. Iga dosha võib paigutuda kuhu tahes. Kui liigne Vata asetseb liigestes – see on tema jaoks üks tõenäolisemaid kohti, sest liigestesse koguneb kergesti ama’t –, annab tunda liigesevalu.) Miski muu peale nende ebamääraste märkide ei näita veel, et tõsine haigus on juba silmapiiril.
Kuna ajurveeda tegeleb keha väga peente tasanditega, on võimalik leevendada ka selliseid sümptomeid nagu seletamatu valu, ärevus, masendus, väsimus jne. ning see tundub Lääne meditsiini seisukohast üsna müstiline. Lääne meditsiin peab neid psühhosomaatilisteks vaevusteks – see tähendab, et neid peetakse seotuks patsiendi ajutegevusega. Tegelikult on põhjuseks dosha tasakaalutuse varajased staadiumid. 1., 2. või 3. faasis on vaevustega kerge hakkama saada, siis on võimalik tulemusrikkalt kasutada dieeti, ravimtaimi, kehalisi harjutusi, päevarežiimi ja erilist keha puhastusviisi – panchakarma’t (sellest kõneleme edaspidi).
Kui on tegu väljakujunenud haigusega, on kehakoed sagedasti juba nii kahjustunud, et üksnes nende menetlustega ravida pole enam võimalik. Siis tuleb pöörduda ajurveeda muude, keerulisemate ravimeetodite poole või võtta isegi appi Lääne meditsiin, mis on kohane igasuguste ägedate haigusseisundite puhul.
Kuidas teada saada, millal haiguse 4. faas oma sümptomitega algab? Enamikul üle 40–aastastel pole vaja liiga kaugele vaadata, sest neil esineb masendavalt sageli ebamääraseid valusid ja vaevusi. Aastate jooksul koguneb toitumise, käitumise ja tundeelu tasakaalutuse tõttu kehasse ama ja see püüab kinni hulkuva dosha. Ent häirekella löömiseks pole siiski põhjust. 4. faasis ei väida keha, et olete tõsises hädaohus, vaid ütleb, et peate oma koed kuhjunud dosha’dest puhtaks tegema. Kui see tehtud, lähevad Vata, Pitta ja Kapha uuesti tasakaalu. Dosha’dega “kõnelemine” toimub sel teel, et teete oma toitumises ja päevaplaanis lihtsaid muudatusi, see võib olla väga tulemuslik isegi tõsise haiguse puhul.
KUIDAS OMA DOSHA’SID TASAKAALUSTADA
Järgnevatel lehekülgedel annan üldised soovitused Vata, Pitta ja Kapha tasakaalustamiseks. Selleks kasutatakse igapäevaelu nelja valdkonda:
Toitumine Päevakava
Kehaline tegevus Aastaaegade arvessevõtmine
III osas käsitlen iga valdkonda omaette alapeatükis, praegu räägime neist üldisemalt, et te saaksite aru, kuidas dosha’sid mõjutada – kvantkeha arvesse võtva elu puhul on neid teadmisi vaja nagu aabitsatõdesid.
Üks tähtis hoiatus: siin antavad juhised on mõeldud üksnes haiguste ennetamiseks. Nad ei kõlba haiguste raviks ega asenda arstiabi. Haiguse sümptomite puhul on küll tähtis taastada dosha tasakaal, ent see pole veel kõik. Ajurveeda ettevalmistuse saanud arst peab teid põhjalikult läbi vaatama ja kätte juhatama nimelt teie olukorrale kohase ravirežiimi.
Muidugi on järgnev teave ka kõigi hea tervisega inimeste jaoks väärtuslik. Nende seisukohtade väljatöötamiseks on kulunud viis aastat, arvesse on võetud iidsete ajurveeda kirjapanekute tarkusi ja India praeguste ajurveeda asjatundjate teadmisi, samuti meie oma kogemusi tuhandete patsientidega Ühendriikides asuvas Chopra Center’is.
Palun suhtuge siin pakutud nõuannetesse mõistvalt. Need pole jäigad ahistavad reeglid. Tasakaalu võib taotleda kogu eluaja ja seda ikka mitte saavutada, sest dosha’d muutuvad iga tund, iga päev ja iga minut. Ja siiski on tasakaalu saavutamine kõigest kõige lihtsam. Loodus on kehale vajalikud instinktid sünnipäraselt kaasa andnud, meie juhtnöörid üksnes aitavad neid instinkte nähtavale tuua ja teravdada.
Enamikule inimestest on kõige hullem ahvatlus toit. Küllap igaüks meist liialdab veidi, pidades mõnd toitu enda jaoks kas heaks või halvaks. Et ajurveeda räägib palju toidust, võib ka seda hõlpsasti pidada niisuguste painavate toitumismõtete toetamiseks. Aga kui asja õiges valguses näha, on kogu see uus teave lihtsalt keha äratamise moodus. Ajurveeda ei kirjuta ette, et üks toit on “õige” ja teine on “vale”. Selle asemel avastate õige ja vale ise omadosha’sid kuulates.
Nii et ärge takerduge üksikasjadesse, kas toit on liiga kuum või liiga külm, liiga raske või liiga kerge, liiga õline või liiga kuiv. Iga kord, kui dosha liigub, võiks kasutada mõnd toitu, et ära hoida tasakaalutust kehas. Aga kui tasakaalusse nõnda suhtuda, mandub tasakaalu otsimine kiiresti fanatismiks. See aga pole enesetundmise tee. Iga päev toimub inimese ja ta keha vahel vestlus; järgnevad soovitused näitavad, missugust juttu teie kehatüübile meeldib kuulata.
ÜLDSOOVITUSED ELU TASAKAALUSTAMISEKS
Vata’t tasakaalustab
• harjumuste korrapärasus • küllaldane toit
• soojus • vaikus
• tähelepanu pööramine • seesamiõli massaaž
vedelikule (abhyanga)
• stressitundlikkuse • piisav puhkus
vähendamine
Et Vata on dosha’de kuningas, on tema tasakaalustamine igaühe esmane ülesanne; kui Vata on jälle korras, järgnevad talle Pitta ja Kapha.
Vata dosha tasakaalustamise võtmeks on korrapärasus. Vata on nii tundlik ja reageerib nii kiiresti muutustele, et võib kergesti langeda ülestimuleerimise ohvriks. Vata inimesed elavad õnnelikult vaheldusrikkuses, aga kui olukorrad liiga palju muutuvad, saab nende erutusest üleväsimus. Sellepärast tunnevad nii paljud Vata’d end kurnatuna ja närvilisena. Nende rahutust põhjustab see, et Vata dosha ei suuna enam õigesti nende keharütme. Korrapärase söömise, magamise ja kehalise liikumise asemel haaravad tasakaalust väljas Vata’d toitu siis, kui saavad, jätavad söögiaegu vahele, harrastavad kehalist liikumist hooti ja lähevad hilja magama.
Selline elu on kõikidele dosha’dele halb, aga Vata jaoks eriti. Paljud Vata tüüpi inimesed on takerdunud just niisugusesse ellu. Kahjuks on nad harjunud samastama korrapäratust ja vaheldusrikkust. Kõigepealt tuleks hakata oma eluviisi tasakaalustama, pöörates iga päev veidi rohkem tähelepanu korrapärale.
Kui teis ilmnevad Vata tasakaalutuse märgid, aitavad järgnevad soovitused teil päevaplaani ümber kujundada Vata dosha’le sobivamaks.
• Puhake rohkesti – see on kõige tähtsam igasuguse Vata häda korral. Kui tunnete, et sunnite end tagant või teete midagi liiga palju (kaasa arvatud vaimne tegevus), peatuge ja puhake viis minutit. Äärmiselt tähtis on ka igal öösel piisavalt magada; ei tohiks unetusele alistuda, isegi kui see on kestnud aastaid. Peale une on parimaks puhkuseks sügav lõdvestumine meditatsioonis. Me soovitame kõigile patsientidele põhjalikuks lõdvestumiseks õppida meditatsiooni. Kõige rohkem saab sellest kasu Vata dosha, mis väljub täiesti rahunenuna ja värskena juba mõneminutilisest transtsendeerumisest – nii nimetatakse meditatsioonitoimingut.
• Meditatsioon annab ka hoopis sügavamat kasu. See soodustab vaimu ja keha ühendamist tervikuks, mis omakorda võimaldab keha loomulikel tsüklitel läbi teha täisringi, nende algus, keskpaik ja lõpp kulgevad ühtlaselt. KuiVata’d leiavad, et teostumus on nende alatine sisemine seisund, mitte nagu haruldane lill, mida peab taga otsima, siis on nad astunud tohutu sammu edasi eneseleidmise teel.
• Püsige soojas – Vata on külm dosha ja soojus teeb teile head; Vata on kuiv, nii et garanteerige piisav õhuniiskus. Samuti on soovitav vältida tõmbetuult, sest Vata on õhu liikumise suhtes äärmiselt tundlik.
• Sööge Vata’t rahustavat toitu (vaadake 191. lehekülge).
Samuti on tähtis süüa korrapäraselt, sest tühi kõht põhjustab Vata dosha seisundi halvenemist. Kui Vata inimesed tunnevad end haigena või ei söö enam regulaarselt, jäävad nad kiiresti kõhnaks. Neil on toitu vaja kogu päev läbi, kuigi nende isu tavaliselt kõigub. Sööge kindlasti kolm korda päevas, hommikueine olgu soe, toitev ja tugev – näiteks soe teraviljapuder. Veidi värsket ingverit enne einet ergutab isu ja soodustab seedimist.
• Et vältida veetustumist, jooge päeva jooksul palju sooja vedelikku. Parim on Vata taimetee, mida võib posti teel tellida; seda võib juua päevas kuni neli tassitäit. Vältige väga külmi toite ja jooke.
• Hommikuti masseerige keha seesamiõliga. Seda ajurveeda tavatoimingut kutsutakse abhyanga’ks (üksikasjad leiate lk. 180).
• Hommikuti enne mediteerimist olge tükk aega soojas vannis või duši all. Niiske soojus mõjub hästi Vata’st tingitud valudele ja vaevustele.
• Vältige vaimset pinget ja üleerutumist. Vali muusika, vägivallafilmid ja kauane telerivaatamine (eriti õhtuti) halvendavad Vata seisundit.
• Tehke oma ümbrus heledaks ja erksaks. Vata reageerib soodsalt päikesepaistele ja erksatele värvidele. Haiguse puhul on hea istuda suletud akna all päikese käes. Aga ärge andke järele kiusatusele enne tervenemist kas või natukesekski ajaks välja minna. Kohtuge inimestega, kes teid rõõmsaks teevad, lugege humoorikaid teoseid, jälgige kergeid, naljakaid meelelahutuskavu. Kasulik on kõik, mis toob esile Vata loomuliku entusiasmi ja vähendab murelikkust.
• Kui tegelete Vata tasakaalustamisega, ärge jooge alkoholi. Vata paneb pahaks iga liiki ergutusvahendeid, ka kohvi, teed ja nikotiini. Vata tasakaalutuse suhtes tundlikud inimesed peaksid neid kõiki kasutama ettevaatlikult. Ideaalne oleks neist täielikult loobuda.
• Vata’del on talvel ninaõõned enamasti kuivad ja seetõttu esineb sageli külmetushaigusi. Selle tasakaalustamiseks võtke sõrmeotsale tilk seesamiõli ja hõõruge see õrnalt ühte ninasõõrmesse; tehke sedasama teise ninasõõrmega. Nüüd pigistage nina kahe sõrmega kinni ja hingake sisse, siis laske sõrmed kohe lahti, seejärel pigistage jälle nina kinni, et seesamiõli ninaõõnde tõmmata – aga ärge pingutage ega püüdke nina vägisi lahti saada.
See menetlus rahustab eriti kuiva külma ilma korral – paljud Vata tüüpi inimesed on täheldanud, et sellest on külmetushaiguste ja gripi vastu tublisti abi –, kuid ühtlasi ta toniseerib ninakõrvalkoopaid ning seda võib kasutada igaüks, mitte ainult Vata’d. Ravi võib päevas teha kuni kaksteist korda. (Aga kui nina on kinni, ei tohiks selle ravimenetlusega liialdada; õli tüsistab Kapha dosha’t, mis on sagedasti kroonilise ninakõrvalkoobaste põletiku põhjuseks.)
Pitta’t tasakaalustab
• mõõdukus • looduse ilu nautimine
• puhkuse ja tegevuse tasakaal • jahedus
• tähelepanu pööramine • ergutusainete vähendamine
puhkeajale
Pitta tasakaalustamise võtmeks on mõõdukus. Ärge end liiga tagant kihutage. Kõigist kehatüüpidest on Pitta’le antud kõige rohkem sisemist tarmu, pealehakkamist ja energiat. Pitta inimesed lausa ründavad elu ja neile isegi meeldib ennast proovile panna – mida raskem, seda parem. Aga see sisemine hoog võib neile vahel ka hukatuslikuks saada. Pitta annab kergesti süttivat energiat. Kui te seda kuritarvitate, põletab see teid läbi. Meie maailma tööhullud on tavaliselt tasakaalust välja läinud Pitta’d, eriti kui nende emotsionaalne alatoon on vihane ja ründav.
Kui Pitta tüüpi inimesed näevad endas teatavaid ohumärke – eelkõige emotsioonide meeldivuse ja söögiisu mõõdutunde kadumist –, peavad nad teadlikult tagasi tõmbuma. Pitta’le on samuti tähtis loomupärane loodusearmastus. Kõik alljärgnevad punktid ütlevad, et Pitta jaoks on hea selline elu, mis järgib kuldset keskteed.
Kui ilmnevad Pitta tasakaalutuse tundemärgid, aitavad järgmised näpunäited tasakaalustada päevakava ja muuta see Pitta dosha’le hulga meelepärasemaks.
• Võtke endale aega ja tõmmake hinge – elu põhirütmis peavad vahelduma puhkus ja tegevus. Et Pitta’del on nii suur teovõime, kipuvad nad ära unustama päeva puhkuse poolt. Tööpäeva lõpus on vaja leida rahusaareke. Sööge kiirustamata õhtust, tõmmake telefon kontaktist välja ja vältige kindlameelselt kiusatust tööd koju kaasa võtta. Meie kõigi rahusaareke on tegelikult meie sisimas olemas. Tasakaalust väljas Pitta’del kaob see sageli meelest.
• Meditatsioon on väga kasulik vahend siserahu ja tasakaalu saavutamiseks. See tuletab ka meelde, et hoogsa tegevuse eelduseks on puhkus. Heade jooksjate saladus ei peitu sugugi mitte nende sammu pikkuses, vaid jõus, mida nad enne esimest jooksusammu endasse on kogunud. Kui Pitta’d avastavad, et jõud ei tähenda üldse agressiivsust, astuvad nad suure sammu edasi oma tõelise olemuse avastamise poole.
• Üleliigse Pitta vastu toimib igasugune jahedus. Magamise ajal hoidke toas temperatuur alla 20 kraadi ja ärge olge ülearu kaua soojas vannis, niiske kuumus võib teha teid uimaseks või panna südame pööritama, kui Pitta on tasakaalust väljas. Ülekuumenenuna ärge jooge liiga palju külma vett, vaid asetage hoopis otsmikule ja kaela taha jahe kompress. (Ajurveeda peab halvaks seedetuld kustutava jäise vee joomist.) Samuti on kasulikud mitte väga hapud, jahedad, magusad joogid (õunamahl, viinamarjamahl, gaseeritud soodavesi). Kuuma ilmaga või haiguse korral jooge kindlasti palju vedelikku; neis tingimustes kalduvad Pitta’d higistama ja kaotavad rohkesti vett. Posti teel saab tellida ajurveeda erilist Pitta’t rahustavat taimeteed; päevas võib seda juua kuni neli tassi.
• Sööge Pitta’t rahustavat toitu. Tähtis on mitte üle süüa, mida Pitta’d kipuvad tegema, sundides oma suurepärast seedimist liialt tugevasti tagant. Samas ei taha te end ka ebamugavalt näljasena tunda – Pitta’d kannatavad, kui nad peavad söögikordi vahele jätma. Äärmuseni minemise asemel sööge kolm korda päevas kindla aja järel mõõdukas eine. Seedimise korrapäratuse puhul aitab suhkru ja kardemoniga maitsestatud soe piim Pitta’t uuesti tasakaalu tuua. Kui teil on alati hundiisu ja hirmus janu, peate oma seedimist muutma mõõdukamaks – seda saab teha Pitta’t rahustava dieedi abil (vaadake lehekülg 195).
• Kui te tahate oma taltsutamatut söögiisu ohjeldada, ei maksa endale toitu päris ära keelata. Selle asemel kärpige toidu hulka vähehaaval, alustades umbes kolme neljandikuga tavalisest kogusest. Sööge niimoodi üks päev või paar päeva ja siis vähendage toidukogust pooleni tavalisest. Nüüd peaks söödava toidu hulk olema paras. Jätkake selle koguse kasutamist, aga kui tunnete end ebamugavalt näljasena, tuleks tagasi pöörduda eelmise koguse juurde. Kui sööte umbes kaks peotäit toitu iga söögikorra ajal, olete jõudnud ajurveeda ideaalini. (Seda režiimi soovitas Charaka – vanaaja suurim ajurveeda tundja.) Mõru toit vähendab söögiisu palju rohkem kui ükski muu maitse, sellepärast proovige enne einestamist juua toniseerivat vett või süüa mõrudest köögiviljadest, näiteks sigurist, salatsigurist, redisest jm. valmistatud salatit.
• Vältige ergutusaineid, mis kõik lisavad Pitta’t. Igasugune alkohol mõjub Pitta’le nagu õli tullevalamine (isegi leivas sisalduvat pärmi ei peeta Pitta tasakaalustamisel heaks). Seedetuld ei ole vaja ergutada tühjade alkoholikaloritega. Kohvis ja tees sisalduv kofeiin kütab teie energiat asjatult üles, samas kui seda tuleks hoopis taltsutada.
• Traditsiooniliselt peab ajurveeda lahtistavat ravi (virechana’t) liigse Pitta vähendamise parimaks viisiks, sest soolestiku lühiajaline tühjendamine jahutab seedetuld. Üks kord nelja või kuue nädala tagant (aga mitte sagedamini) võib enne magamaminekut sisse võtta supilusikatäie kastoorõli. Tavaliselt ärkate siis öö jooksul kaks või kolm korda üles, et WC–s käia. Et vältida veetustumist, jooge peale iga käiku klaasitäis sooja vett. Järgmisel päeval on keha laisk ja lõtv, siis sööge väga vähe, jooge ainult mõni klaas puuviljamahla. Kui sööte tahket toitu, siis vältige kõike raskesti seeditavat, rasvast, külma ja õlist. Puhake rohkesti. Lahtisteid ärge tarvitage soolevaevuste ja verejooksu puhul või siis, kui olete varem põdenud seedetrakti haigusi.
• Hoolitsege selle eest, et teie toit, vesi ja õhk oleksid täiesti puhtad, sest Pitta on igasuguse saastatuse suhtes eriti tundlik. Toidulisandid – isegi kui neid üldiselt peetakse kahjutuks – võivad ainevahetuse tasakaalust välja viia ja igasugune kõikumine, ka väga väike, takistab teil täiusliku tasakaalu saavutamist.
• Vältige füüsilist ülepingutust ja ülekuumenemist. Pitta’sid kurnab kuumus kergesti. Nende kahvatu nahk ei talu liiga palju päikest ja annab tavaliselt ise märku, millal peab päikese käest varju minema. Ajurveeda soovitab suvel mitte kiirustada. Algul olge päikese käes kümme minutit, vähehaaval jõudke kuni poole tunnini ja kasutage kindlasti kaitsvat kreemi. Teil on parem väljas viibida hommikuti ja õhtupoolikul, mitte keskpäeval.
• Viibige võimalikult palju väljas. Traditsiooniline ajurveeda soovitab Pitta tüüpi inimestele jälgida päikeseloojangut, vaadata täiskuud ja jalutada järve või jõe ääres. Pitta dosha hindab seda kõike. Üldiselt leiavad Pittainimesed, et ilus ümbrus soodustab rahunemist, sest see köidab nende tähelepanu, lihtsalt verandal istumine seda aga ei tee. Vältige vägivallaga seotud raamatuid ja filme – vapustavad ja erutavad elamused halvendavad Pittaseisundit tugevasti. Leidke iga päev aega meeltülendavaks, humoorikaks ja lõbustavaks tegevuseks – see aitab Pitta teravust mahedamaks muuta ning juhib kõrvale kalduvusest liialt juurdlema hakata endale seatud eesmärkide üle. Pitta’d on niigi tõsised, teistest inimtüüpidest rohkem on neile tarvis ergutavat naeru. Mõneski mõttes on see looduse poolt leiutatud parim ravim liigse Pitta vastu.
Kapha’t tasakaalustab
• ergutamine • korrapärane liikumine
• kontroll kaalu üle • muljeterohkus
• soojus, kuivus • magusa vähendamine
Kapha tasakaalustamise võtmeks on ergutamine. Kapha dosha on oma loomult tasakaalukas ja aeglane, see loob usaldusväärsuse ja kindluse. Aga tasakaalu kaotanud Kapha’d klammerduvad liiga tugevasti endise olukorra külge; nad vajavad ergutust silmale ja kõrvale, uusi inimesi ja uusi sündmusi. Sama kehtib ka keha kohta. Ilma tegevuseta muutub Kapha tuimaks ja loiuks. See seostub otseselt tema aeglase seedimisega. Kui toit ei seedi täielikult (või kui toit on raskesti seeditav, õline või pole üldse seeditav), võivad toksilised jääkained (ama) organismi ummistada ja lõpuks kaasa tuua haiguse. Kapha tüüpi inimesed on sellele hädale eriti altid ja peavad kindlasti hoidma regulaarse kehalise liikumise ning mitmekesise toitumisega oma sisetuld põlemas.
Kapha inimesed lähevad nii tasakaalu kui tasakaalust välja aeglaselt, seda dosha’t on hea püsivas tasakaalus hoida. Kui te täna Vata seisundit halvendate, tunnete tõenäoliselt juba homme selle mõju. Aga liigset Kapha’t põhjustavat toitu võite süüa kogu talve ja veast aru saada alles kevade tulekul, kui kogunenud dosha “lahti sulab” ja te haigestute tüüpilisse kevadisse külmetusse või nohusse. Kui vaatate kahekümne viie guna loetelu (lehekülg 54), märkate, et Vata’l ja Kapha’l pole peale külmuse mingeid ühiseid omadusi. Seetõttu vajavad Kapha inimesed võrreldes Vata inimestega täpselt vastupidist. Kapha ergutamisstrateegia ja Vata puhkusereeglid ongi seepärast vastandlikud. Vata’d sarnanevad jänestega, aga Kapha’d elevantidega.
Kui teis ilmnevad Kapha tasakaalutuse märgid, aitavad järgmised näpunäited teie päevakava domineeriva dosha jaoks palju sobivamaks teha.
• Otsige elus mitmekesisust. Kapha’del on vaja teadlikult pingutada, et uusi kogemusi saada. Kodukolle ja kodu on neile kallid, seetõttu liigset ringitormamise ohtu pole karta. Ent Kapha’del on tugev kalduvus muutuda loiuks ja see toob kaasa depressiooni – paljude tasakaalustamata Kapha’de häda. Nagu teistegi dosha’de puhul, on meditatsioon väga kasulik: see aitab Kapha inimestel avastada oma loomuse aluspõhjas peituva erksuse.
Tõeliselt ergutav pole elus mitte väline mitmekesisus, vaid meie sisemine erksussäde. Loodus on meile andnud elava huvi uudsete mõtete, uute nägude ja kõige uue loomise vastu. (Öeldakse, et inimene on ainus olevus, kes ületab ookeani üksnes selleks, et näha, kuidas inimesed mujal välja näevad.) Juba vähenegi mediteerimine viib varem ainult paraadi jälgimisega rahuldunud Kapha’d mõttele, et nad tegelikult tahavad ka ise paraadiga ühineda.Kapha’del on kalduvus omandada, nad koguvad ja talletavad kõike, mis nende teele satub – olgu see siis raha, energia, positsioon või armastus. Kui nad avastavad, et pole vaja kõigesse klammerduda ja oma püsikindlat jõudu võib kasutada hoopis muudatuste esilekutsumiseks, astuvad nad hiiglasuure sammu edasi oma isiklikus arengus. Siis muutub kahekordseks Kapha märkimisväärselt suur võime armastada ja ise armastatud olla.
• Sööge Kapha’t rahustavat toitu. Kui olete Kapha tüüpi, on tähtis mitte süüa liiga palju, sest kindlasti on teil kalduvus ülekaalulisusele. Söögiaegadel joodav kuum ingveritee aitab teravdada nürinenud maitsmismeelt ja ergutab aeglast seedimist, seda teeb ka peale einet näritud teelusikatäis apteegitilli seemneid. Kui on tegu suurema ummistusega, soovitab ajurveeda eelistada kuiva toitu ja kootavat maitset. Kuiv röstitud leivaviil, õunad, küpsised, kurkumijuur ja palju tooreid juurvilju aitavad hästi vältida liigset Kapha kogunemist ja toniseerivad seedetrakti.
• Vähendage magusat. Kapha on ainus dosha, mis samastub tugevasti maitsega – magusaga. Hoolimata kaloritest lisandub Kapha’del kaal, kui toidus on liiga palju magusat. Jäätise, piima, suhkruga magustoitude, nisuleiva ja või vältimine (ajurveeda peab neid kõiki magusaks) aitab sagedasti parandada nohuse nina, ummistunud ninaurked, allergia ja uimasuse, mille all kannatavad tasakaalustamata Kapha’d. Pika aja jooksul võib liigne magus kaasa aidata suhkruhaiguse tekkimisele, see on tõsine Kapha haigus. Õnneks on olemas looduslik magustaja – naturaalne mesi –, mis on Kapha jaoks tõesti hea. Iga päev supilusikatäis või kaks mett (ent mitte rohkem) aitab organismist liigset Kapha’t eemaldada.
• Olge soojas. Kuna Kapha on ise külm dosha, teeb soojus talle head. Kuiv kuumus mõjub kõige paremini hingamisteede hädade – tüüpilise Kapha vaevuse puhul. Liigse Kapha korral aitab sagedasti rinnale suunatud kvartslamp või soojenduskott selja all.
• Vältige niiskust. Kapha on eriti tundlik külma ja niiskuse suhtes. Haigusetunde korral ärge laske oma ninale, kurgule ja kopsudele ligi külma talveõhku.
• Vereringe ergutamiseks tehke kehale kuivmassaaži. Menetlust kutsutakse garshana’ks (leheküljel 100) ja seda tehakse eriliste toorsiidist kinnastega (neid saab tellida posti teel). Liigse Kapha korral ei kasutata õli, sestKapha on ise õline dosha. Kogu keha energiline läbihõõrumine võtab aega viis kuni kümme minutit ning mõjub üsna hästi; ärge ainult töötage nii tugevasti, et ära väsite. Kui kindaid pole, asendab neid kuiv käsnkõrvitsast svamm.
• Jooge päeva jooksul sooje vedelikke, ent mõõdukalt, sest Kapha on juba isegi niiske. Ninakinnisusest aitab lahti saada ja kurguhaigusi kergendada tee – ühes tassitäies vees keedetakse veerand teelusikatäit kuiva ingveripulbrit ja kurkumijuuri. Posti teel võib tellida ka Kapha’t rahustavat erilist ajurveeda teed. Seda võib juua kuni neli tassi päevas.
• Vajalik on regulaarne kehaline liikumine, soovitavalt iga päev. See on parim viis, kuidas vältida mürkide kogunemist kehasse. Et Kapha’d on üldiselt tugevad ja lihaselised, teevad nad noorena meelsasti sporti; täiskasvanuna on Kapha’del enamasti istuv eluviis. Sellest on kahju, sest Kapha’dele toob kehaline liikumine rohkem kasu kui teistele ja nad peaksid igas vanuses olema aktiivsed.
• Haiguse puhul olge enda vastu ausad. Kapha’d on väga vastupidavad ja neile meeldib kehaline tegevus; neil on ka kõrge valulävi ning nad jäävad voodisse ainult väga haigena. Võtke asja rahulikult, kui olete selles olukorras. Te olete tõenäoliselt kaks korda haigem kui enamik inimesi. Kapha’d võivad muutuda üsna süngeks, kui nad tunnevad, et nende eest hästi ei hoolitseta, nii et laske haiguse korral oma sõpradel ja perekonnal endale rohkem tähelepanu pöörata.
• Kinnine nina on tavaline Kapha häda, mida saab vältida lihtsa tehnika abil: lahustage neljandik teelusikatäit soola pooles tassis soojas vees. Seiske valamu kohal ja valage natuke soolvett ühte pihku. Sulgege vasak ninasõõre, kummarduge ette ja tõmmake teravalt paar korda vett paremasse ninasõõrmesse, nõnda et vesi tungib ninaõõnde. Sulgege parem ninasõõre ja korrake sedasama teise poolega. Ärge hingake sügavalt (et mitte vett kopsudesse tõmmata) ega pingutage üle, kui nina on kinni. Võib–olla tuleb aevastus või hakkab teil nina jooksma – see on hea. Vastavalt vajadusele korrake seda ravimenetlust kaks või kolm korda. Ravi on mõjusam, kui sooja duši mõjul on eelnevalt ninaurke limaskest pehmemaks muutunud. Kui tunnete valu või diagnoositakse teil ninaõõne põletik, katkestage ravi otsekohe. Selle tehnika eesmärgiks on hoida ninaõõsi toonuses, aga mitte ravida juba väljakujunenud haigusseisundit.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar